Jõulurahu

1.Puhkan aktiivselt
2. Loen raamatut
3. Pean rahulike jõule
4. Paugutan pärast jõule
5. Mina olen perele tubli laps

Ketlin ja Birgit 3.klass

Lumivalguke ja seitse pöialpoissi

Meie käisime täna (18.12.08) teatris vaatamas LUMIVALGUKE JA SEITSE PÖILAPOISSI. Üks päkapikk ei mäletanud kellele nad ühe kingituse viivad. Sealt algaski kõik see pikk teatri etendus. Seal oli üks väike tüdrauk. Tema oligi Lumivalguke. Ta oli lumivalge, Veripunaste huultega ja mustade juustega. Ta oli väga ilus. Lumivalgekese ema suri juba pool aastat tagasi ära. Nüüd ei naernud enam Lumivalgeke ja ta isa ei mõelnud enam laule ka. Lumivalgekese isa teenrid tahtsid kuningalt igasuguseid alkirje. Teenrid tõid kuningale mingise peegli aga see peegel tundus hoopis mingise robotina. Kuningas hakkas seda peeglit kuulama ja tegi seda mida peegel ütles talle . Siis tuli võõrasema. Ta oli alguses väga lahke ja hea, aga peegel muutis ta kuriaks ja halvaks VÕÕRASEMAKS. Ta laskis viia sõduril Lumivalgukese metsa ja tappa ta, aga ta ei julgenud Lumivalgukest tappa. Siis jäi Lumivalguke metsa ja ta juurde tuli hunt kes tahtis ta ära süüa, aga ennem tahtis lumivalgukesega rääkida kuni igapäev nii head seltskonda ei leie. Kui hunt rääkis Lumivalgukesega siis Lumivalguke läks peitu siis vaatas hunt kus Lumivalguke on ja siis vaatas uuesti ja leidis lumivalgukese üles ja nii tegid nad vähemalt 2 korda. Kui hunt läks ära tuli jänes ja saatis Lumivalgukese pöialpoisside juurde. Edasi te teate ju küll aga klaasist kirstu juurde ei tulnud prints vaid Lumivalgukese isa ehk Kuningas. Lõpus kui võõrasema heaks muutus tuli neile külla prints ja tõi saiakesi. Ja nii see lugu lõppeski. See teater oli väga lahe ja huvitav.

Jõulupidu

Meil oli eile jõulupidu. Meie tantsisime ja laulsime seal peol. Meie lemmik tants seal peol oli 4ja 5 klassi tants. Me laulsime jõulumaa laulu. Üks laul oli veel mida laulsime, aga me ei mäleta enam seda laulu nime. Me tantsisime lumememmetantsu. Meil käis külas väga sportlik jõuluvana. Ta õpetas meile oma hommikuvõimlemist. See oli väga äga ja see käis nii: kükitad, jalad harkki, käed üles, pepu taha ja liigutad seda. Peale seda hakkati kinke jagama, aga 9 ja 1 klass sai luuletust lugeda. Saalis oli väga palju rahvast. Enne koolijõulupidu oli meil jõuluklassiõhtu vanematega. See oli väga lahe, sest seal sai palju nalja. Seal sai veel ka vägapalju süüa. Saalis oli ka väga huvitav pidu, sest seal lauldi, tantsiti ja näideldi. Me saime sealt veel kaks kinki. Kokkuvõte on, et peod oli väga-väga-väga huvitav!!!

SÜNDMUSED LÄHIPÄEVADEL

Homme(17.12.2008) on meil koolis jõulupidu ja klassi jõulupidu. Neljapäeval (18.12.2008) lähme teatrisse vaatama "Lumi valguke"-st. Reedel on meie kooli viimane päev siis hakkab jõuluvaheaeg.

Milline olen mina sõbrana

Mina olen sõbralik sõber. Oln lahke ja he sõpprade vastu. Kui than endale sõppru siis pean sõna, ei räägi teisi taga , arvestan teistega, kuulan teiste mure ära . Ma ei nori ega löö teisi. Kas teie olete sõbralikud sõbrad? Ma ei oska teile rohkem öelda missugune sõber ma olen.

Päkapiku töö

Detsembris käivad päkapikud,

sõidukiteks suured sikud.

Sikud tehtud pajupuust,

mitte kontidest ja luust.

Lastele toovad komme

kodus teevad pomme.

Kommi sees on sokolaad,

nätsud,kommid, marmelaad.

Päka riided punased,

kotid on neil kollased.

Lastele lähevad ka pommid,

kindluse mõttes ka kommid.

Päkapikk

Päris pisikene mees
Äritseda meeldib sussi sees.
Kommi sussi sisse pistab
Akknast kommikotti välja viskab.
Pipi sõber tal
Ikka, ikka sõber.
Kingituse talle teeb
Kui on Pipi sõbraks tal.

power point

power point

Reinuvader sügas kõhtu,
kätte jõudis jõuluõhtu.
Istus kuuse alla ta ,
Jõuluvana ootama.

Jõulu aeg

Käes on jõuluaeg
taadil kiireaeg.
Tema aina kiirustab
mina aga luuletan

Piim ja piimatoidud

Bakterid

Kiri jõuluvanale

Dear Santa Claus
My name is Ketlin and I´m 9 years old. I´m from Estonia.
I have been good girl this year. I want for Cristmas "Guess who?" face game and other board games.
Please come and visit me soon! I am waiting you.
Merry Chrismas!
Ketlin

Jutt minust

Tere!

Minu nimi on Ketlin. Meie perekonnas on viis liiget. mul on üks õde ja üks vend muidugi ka üks ema ja isa. Ma käin Uhtna Põhikoolis kolmandas klassis. Mul on sõbralikud klassikaaslased . Ma käin kalaverit õppimas. Mulle meeldib klaverit mängida . Meie kooli huvijuht on Getter . Temaga mulle meeldib vahetundides rääkida. Minu klassikaaslaste nimed on Katrin, Birgit, Julia, Regina, Reelika Carol, Kersti, Adrian, Peep, Erki ja Margus. Kõige paremad sõbrad meie klassist on Birgit, Julia, Katrin, Reelika ja Regina. mu lemmik tund on matemaatika ja muusika. See on natuke veider aga kui ma suureks saan tahaksin ma hakkata karokes laulmas käia. Perest on mu kõige parem sõber tädi tütar Kerli ja üldse on mu tädi tütar mu kõige parem sõbranna. Selline on jutt minust.

Lumi

Lumi on valge ja külm asi. Temast saab teha lumememme ja igasuguseid teisi loomi või esemeid näiteks toole. Paljud mängiva lumega lumesõda. Lumi on väikeste jääkristallide kogumik. Lumi moodustub atmosfääis temperatuuri alla 0°C, kui veeaur sublimeerub otse kondensatsioonituumakesele või juba olemasolevale jääkristallile, moodustades süngoniaga kristalle. Atmosfääris liikudes kasvavad jääkristallid suuremaks ning langevad lõpuks maapinnale. Kristallid võivad üksteisega seostuda, moodustades niiviisi lumehelbeid. Meil oli eile lumetorm . Hommikul kui ma alnast välia vaatasin siis ma imestasin , sest oli nii palju lund. Siis kui ma kooli läksin oli mulle öluim üle põlvedeni isegi puusani oli osas kohas. Koolis olid suured lume vallid ka. Mina kirjutasin lumest siis niimodi.

Tove Jansson

Tove Jansson on kirjutanud raamatu "MUUMITROLLID". Ta on sündind soomes ja ka suri soomes. Ta päris nimi on Tove Marika Jansson. Ta oli soomerootsi kirjanik.

Muumitrollid

Muumitroll on üks rootsi multifilm. Muumitrolli sõbrad on Piripiiga , Väike My , Nuuskmõmmik ja Snif. Ta ema on Muumimamma ja ta isa on Muumipapa. Nad kõik elavad Muumimaal. Nad on väga sõbralikud. Nad magavad talveund . Neil on kombeks jääda magama novembris ja ärkavad aprillis. Nende esiisad tegid seda iga aasta ja nemad ei taha sellest traditsioonist loobuda.

Kadripäev

Kadripäev on 25. november, eesti rahvakalendri tähtpäev, mis on saanud nime Aleksandria pühaku Katariina mälestuspäeva järgi.Euroopa rahvaste seas sai püha Katariina populaarseks karjakasvatuse kaitsepühakuna ja sünnitajate naiste abistajana.10. sajandil kinnistus püha Katariina mälestuspäev 25. novembrile. 12. sajandiks oli juba tõlgitud legend Katariina kohta tolleaegsetesse tähtsamatesse keeltesse. Tema suureneva populaarsuse auks pühitseti kirikuid ja naiskloostreid.Eestisse jõudis kadripäev koos pealesurutud ristiusuga 12. sajandil, kus vanade eestlaste sügistööde pühast sai püha Katariina mälestuspäev ehk kadripäev. Kadripäeva peeti naistepühaks, sest naised lõpetasid välised sügistööd, mis seotud karjakasvatusega. Tähistati kadrisandiks käimisega. Nii mardisandiks kui kadrisandiks käimine tuleneb ajast, kus kloostrite kerjusmungad käisid mööda maad ande kogumas ja sealjuures lauludes kõlas sõna "sanctus", mis ladina keeles tähendab püha. Pühad sandid soovisid pererahvale head vilja, karja ja pereõnne. Arvatavalt kadrisant nii saanudki oma eestipärase nime: (püha Katariina) sant + kadri = kadrisant. Arvatavalt tuleneb kadrisantide valge ja puhas riietus piima värvusest (pühaku hukkamisel pea maharaiumise läbi voolanud tema kehast vere asemel piima) ja Katariina neitsilikust mõtete puhtusest. Piima seostati ka karjakasvatusega ja sünnitajate naistega.Kadripäeval käidakse katri jooksmas valgetes riietes.

Tänane sooos käik

Täna käisime soos . Kui me soosse läksime siis nägime kaks korda mets kitsi. Seal nägime puude vahel päikese tõusi. nägime ka palju metssea jälgi . Metsloomede toidu kohta nägime ka. Metsas oli tuuline. Soos oli palju vett. temperatuur oli umbes -1 kraadi. Kui tagasi tulime olid mul käed suhteliselt külmad. Meie ei läinud soos eriti kaugele osadega, sest meil polnud kummikuid jalas aga teistel olid. Käisime veel kõrgel jahimeeste onnis. See oli tore päev. Mulle meeldis soos käia.

Indrek Hirv

Indrek Hirv on sündinud 15 detsembril 1956 aastal Kohilas. Indrek Hirv on eesti luuletaja ja kunstnik. Ta on õppinud Tartu 10. algoolis ja 1. keskoolis lõpetas 1981 ERKI keraamika eriala. Ta on elanud vabakutselisena Tartus , Tallinnas ja ka välismaal. Indrek Hirve isa on maalikunstnik Louis Pavel ja ema graafik Helgi Hirv.

Need pildid mida ma näitan on Indrek Hirve pildid.

Koera jutt jäi õpikus pooleli !!!!!

MIna arvan , et koer sai karistuseks ainult köögis olemise. Kui se ei ole õige siis ma arvan ,et ta pidi vanaisa ja vanaemale seltsiks minema. Ka karjapoisi ametit võis ta pidada. Selline oli minu arvamus. Õige vastuse saame teada homme (18.11.2008).

Minu lemmik loom

Minu lemmikloom on merisiga. Tegelikult on neid kaks. Nende nimed on Sinimini ja Rous. Nad on valge ja bruuni laiguline. Ma teen nei nimelt niimodi vahet, et Siniminil on silma ümbert must aga teisel valge. Nad on umbes 3a. Nad on väga armsad. Nendega saab hästi mängida. Kui meile tuleb mingi külaline ja vaatab merisigu siis nad kardavad natuke. Kui nad on juba vähepalt üks päev kellegiga olnud siis na ei karda enam. Alguses kui me nad saime siis nad olid väga väikesed kuid nüüd on juba suured. Järelikult sõid nad meil väga palju.

Zorbas

Meile tulevad homme külla ansambel ZORBAS. Nad teevad Kreeka muusikat.

Mulle meeldivad lilled!!!!

ühe päeva söögikord

Tänane söögi kord:

Hommik: Kaks võileiba, tee.
Lõuna: Viinerisupp. õunamorss.
Oode: Moosi sai .

Koer

Ostsin kolme roostes võtme eest koera. Ta oli minu oma koer. Näritud klaver nõudis koerale karistust. Korra nädalas sain siiski koera näha. Mul olid maal koeraga müramiseks eraldi riided. Pätt oli saanud täiskasvanud koeraks. Hoidsin koerast pari-kolme meetri kaugusele. Sain oma koeralt hea õppetunni.

Holland

Holland on üks tore maa. Hollandi pealinn on Amsterdam. Selle maa riigikord on konstitutsiooniline monarhia. Holland liitus euroopaga 1952a. Seal on ligi 16,2 miljonit inimest. Seal 0n palju juustu ja tuulikuid. Holland on tulpide maa.Hollandis elab väga palju tuntuid kunstnikke.Hollandis räägitakse hollandi keeles. Hollandi riigi maa lippu värvid on punane, valge ja sinine. Selline on Holland .

Hobused

Minu isa

Aimar on mu isa,
ta on väga visa.
Ta on lausa naljamees
ujuda tal meeldib vees.


Isa on mul väga suur,
eile oli käes tal puur.
Isa puuris kella seina
ema ütles tänud teile.


Talle meeldib väga mesi
ka diivanil ta hästi lesib.
talle meeldib kala püüda
metsas ta ei luba hüüda.

Selline on minu isa
vahel riidleb kui ma kisan.
Ta on täitsa tore mees
pühapäeval kooke teeb.

Oma looming!!

Isadepäev on pere püha

Isadepäev on perepüha
Eestis tähistatakse isadepäeva novembris - täpsemalt novembri teisel pühapäeval (sel aastal 9. novembril). Selle päeva tähistamine sai alguse Ameerikas 1910.a. Meile on isadepäev tulnud Soomest. Isadepäeva mõtteks on süvendada isade ja laste vahelisi suhteid. Isadepäeva kombestik meenutab emadepäeva oma - mõlemad on perepühad. Selle päeva tähistamise viisi otsustab iga pere ise. Isadepäeva lilleks on saanud punane ja valge roos.
Vanades ühiskondades võrdsustati abiellumine otsusega lapsi saada. Otsustajaks oli mees ja otsus viitas sellele, et mees on jõudnud tähiseni, et suudab kanda vastutust laste ja pere heaolu ja tuleviku eest.
Laps ema süles elab koos temaga üle rõõme, muresid, õnnestumisi ja ebaõnne. Sugugi vähem ei tunne laps vajadust isa järele. Sõna "emme" järel saab ta kohe selgeks sõna "issi". "Isa arm kestab hauani, ema arm igavesti," ütleb vanarahva tarkus.
Nõukogude riik kiitis riigijuhte ja -mehi, stahhaanovlasi ja nn lööktöölisi, ka sõjamehi. Aga seda, et mehel on perekond - naine ja lapsed, oli harjutud pidama väheoluliseks ja isiklikuks asjaks. Nüüd oleme mures eesti rahva iibe madalseisu pärast ja ega seda suudeta tõsta paugupealt. Vaesust on palju.
Vanarahvas on ütles: "Kus kaks pead padjal on, sinna tuleb kolmas ka!"
Kuigi isadepäeva pühitsemine on meil veel uudne komme, saab ka see tähtpäev omaseks - üheks tähtpäevaks teiste hulgas. Arvan, et sel päeval pole vaja rangelt isadepäeva pühitseda, ka pole vaja kalleid kingitusi, lillesülemeid. Isasid tuleks aga kindlasti meeles pidada. Sel päeval ei maksaks unustada ka meie hoolitsevaid vanaisasid. Taadid olgu aukohal. On nad ju oma pika eluea jooksul lastele ja lastelastele palju head teinud.

Nädala kokkuvõte

See nädal oli väga töine. Tegime väga palju töid isadepäevaks. Käisime neljapäval vinnis trennis. Vinnis mulle väga meeldis. Saime seal hüpata vette. Alguses ma kartsin aga pärast ma enam ei kartnud . Muusika tunnis me pidime ühe väga imeliku mardipäeva laulu pähe õppima. Eesti keele tunnis mulle ka väga meeldis . See nädal oli esimene veerandi nädal.

ONU REMUSE LOOD

TÄNA KÄISIME VAATAMS ONU REMUSE LUGUSID. NED LOOD OLID VAHVAD. KÕIGE NALJAKAM OLI JÄNKUONU(TOOMAS SUUMAN) JA OPOSSUMIONU(INDREK APINIS). JÄNKUONU TEGI HÄSTI PALJU PAHANDUST JA SIIS AJS KÕIK REBASEONU(MARGUS GROSNÕI) KAELA. OPOSSONIONU OLI HÄSTI VÄIKE JA KÜÜRUS.NÄITLEJAID OLI VÄGA PALJU. TEATRI LAVASTAJA OLI JAANIKA JUHANSON . KUNSTNIK OLI MIHKEL EHALA, VALGUSKUNSTNIK OLI PRIIDU ADLAS. KOSTÜÜMIKUNSTNIK OLI LIISA SOOLEPP. MUUSIKA AUTOR OLI TARMO KESKÜLL. DRAMATISEERIJAT TEGI OLI URMAS LENNUK. MÄGRAEMA(HELGI ANNAST) KÜPSETAS KOMME . JÄNJU JA REBASEONU TEGID KOOS MEILE VÄGA NALJA. JÄNKU ONU LAULI KA. (SEE OL VÄGA NALJAKAS). ME SAIME KA ONU REMUSE MEMORI . SEE TEATER OLI VÄGA LÕBUS JA LAHE . MULLE SEE MEELDIS.

Meil on külas politsei

MEIL KÄIS KÜLAS POLITSI!

Meil käisid külas mõned politseid. Ühte politseid ma teatsin , sest see politsei elab meiega ühes ja samas rida elamus. Selle politsei nimi oli Kadi. Politseil oli kaasas politseikoer.Politsei omaniku nimi oli Raul. Me nägime ka politseimootorratas ja politsei suurt bussi. Bussi sees me saime käia ka aga seal oli väga kitsas. Seal olid ka mõned kongid. Politsei koer oli väga lahe . Politsei tegi oma koeraga vägevaid trikke.

Sämi kohta mõndteist

Täna on teisipäev. Täna ei olnud sademeid. Täna hommikul peale 8.00 oli sämis veetemperatuuur seitse kraadi sooja . Õhutemperatuur oli aga kaheksa koma viis. Me nägime ilmajaamas sademete mõõtjat. Vesi oli väga sügav. Me käisime ripsilla juures. Vasakule poole kõndides näed jõe sees ühte tamme. Selline oli meie hommikupoolik. See oli tore hommikupoolik.

Reede

Täna on siis Reede. Viimane koolipäev nädalas. Kahju, et peame kaks päeva kodus olema, aga õpetaja Jaana peab puhkama ka:) Siis saame meie ka puhata(mitte eriti);D;D;D . Täna arvuti- tunnis täiendasin oma plikade blogi (see oli vahva). Siis pranglisin ka. Sain päris hea tulemuse. Mudilaskooris olin täna korrapidaja. Teise klassi Markus tegi päris palju pahandust(ai ai ai ai). Mulle meeldis see päev tõesti väga. Loodan, et teistele . Ja ka tervitusi teistele. Mul on väga vahva õhtupoolik . Hea taega siis:D:D:D:D

HÄRRA HUU SÕIDAB LINNA

SAABUS HOMMIK JA POED AVATI . RAHVAS HAKKAS LIIKUMA JA HÄRRA HUU OLI JÕUDNUD KESKPLATSI. TA VAATAS ENDA ÜMBER. KÕIK LIIKUS SIIA-SINNA. HÄRRA HUUL OLI KÕHT VÄGA TÜHI. TA LIIKUS NATUKE JA OLIGI RANNARESTORANI EES . SEAL OLI VÄGA ISUÄRATAV LÕHN. TA ASTUS SISSE JA KORRAGA "Tere tulemast meie ranna restorani." "TERE, TERE!" HÄRRA HUU EI TUNDNUD ENNAST MUGA VALT AGA SIISKI LAUSUS:"PALUN ÜKS SUUR SNITSEL" JA TA ISTUS LAUDA . TA PIDI OOTAMA POOL TUNDI KUI TA ETTE TOODI ÜKS SUUR SUUR ISUÄRATAV SNITSEL. "head isu." "AITÄH." JA TA HAKKAS SÖÖMA. KUI TA ISU TÄIS SAI SIIS TA LÄKS VÄLJA . LÕPUKS TA LEIDIS OMA AUTO ÜLES. TALLE MEENUS KA SEE KUS TA ELAS. TA LÄKS ROOLI JA HAKKAS KODU POOLE SÕITMA. SELLEST PÄEVAST SAATI EI KÄINUD TA ÜHTKI KORDA ENAM LINNAS. ERITI VEEL ÜKSI.

SEENED

MINULE MEELDIB KÕIGE ROHKEM KUKESEEN. MULLE MEELDIB SEENI PUHASTADA KA. MÜRGISEENED ON KÄRPSESEEN. KÕIGE KÕIGE MÜRGISEM ON VALGEKÄRPSESEEN. ON KA OLEMAS KA ROHELINE KÄRPSESEEN.

Ma tean ka et on olemas seeni nagu: puravik, pilvik, võiseen, sooseen ja igasuguseid riisikaid. Mulle meeldib kõike neid seeni puhastada. Seeni niisama toorelt ei sööda ikka kas kupatakse või praetakse.

Meie korjame suvel Sirmikuid. Viime need koju ja praeme ära praetuna sööme need ära. Need on väga head.

Meie pilvikuid ei korja aga vanaema korjab.Seal ma saan neid korjata. Nad on väga õrnad seened.

Seened ei ole taimed.Seened on seened.Seened on lahedad asiad.

MINU JUTTU RAAMAT

MINA LOEN PRÄEGU RAAMATUT NAGU MATILDA.SEE ON VÄGA HUVITAV RAAMAT.

Kiri õpetaja Jaanale

MEIE ÕPETAJA ON HISPAANIAS.MEIE KOOL TEEB SELLIST PROJEKTI, NAGU COMEENIUS . SINNA LÄKSID GETTER, ÕP. JAANA, SIRJE TIILEN JA SIRJE REBANE.KA LAPSED LÄKSID KAASA NENDE NIMED ON : REBECA, JÄRT, KÄTI JA SILVER. MA ARVAN ET NEIL ON SEAL PALJU TÖÖD TEHA, AGA KA VÄGA HUVITAVAT TÖÖD.
MA SOOVIN ET TEIL ON VÄGA VÄGA HUVITAV SEAL.

KETLIN RAUDLA

Õied õpetajale

Kaarel kõnnib,

kaenlas kaktus.

Koolimajas algab aktus.

Kas ka sina meeles pead

oma õpetajat head?




ILMAR TRULL
"Musta kassi
mumba "

KIRI SÕBRALE

TERE KATRIN . MIS TEED? MINA KÄIN ENDISELT KOOLIS. KAS SINA KÄID KA? MINA KÄIN LASTAAIAS KA . MUL ON UHTNAS VÄGA LAHE. " KAS SA TULED MULLE KÜLLA?" SIIS SAAME MÄNGIDA . MUL ON LAHEDAD ÕPETAJAD . NENDE NIMED ON RAUNO JA RAUNOR. NAD ON POISID . MINU SÕBER ON BIRGIT . KAS SUL ON KA . MA ARVAN KÜLL. TÄNA OLI LAHE PÄEV. TÄNA OLI ÕPETAJATEPÄEV . ME SAIME PILDID KÄTTE. KAS SUL ON ENDISELT MUSTAD JUUKSED? MITMENDAS KLASSIS SA KÄID? MINA KÄIN 3.KLASSIS. TSAU SIIS, ELA HÄSTI


SINU KETLIN!

LAUPÄEV

TÄNA ON LAUPÄEV . MINU VANAISAL ON TÄNA JUUBEL ÕIGEMINI OLI EILE AGA TÄNA PEAME. ME PEAME SEDA UHTNA KOOLI SÖÖKLAS .
HOMME ON MINU VANAEMA SÜNNIPÄEV.
SEDA ME PEAME TEMA ENDA KODUS .
TA ON MAAILMA PARIM VANAEMA.

REEDE

EILE OLI ÕPETAJATE PÄEV. MEIL OLID KAKS POISSI ÕPETAJAKS. NENDE NIMED ON: RAUNO JA RAUNOR. SIIS SAI IGASUGUSEID MÄNGE MÄNGIDA NÄITEKS PROFESSORI MÄNGU. NÜÜD ON SIIS REEDE . TÄNA OLI MEIL KUUS TUNDI. MINULE MEELDIS KÕIGE ROHKEM MUDILASKOOR. SELLINE OLI MEIE ÜKS KOOLIPÄEV.

MINA

TÄNA ON MEIL KLASSIÕHTU. SEE TOIMUB ADREANI JUURES. MINA OLEN SEAL MINNI. MINNA VIIN SINNA (TUC)KÜPSISEID.MA TEGIN TEMA PERELE KA KAARDI. OSTSIN VEEL HÄSTI HÄID KOMME. SEE TULEB VÄGA LAHE KLASSIÕHTU

MINA

kutsu mõtleb

Täna oli spordipäev. Ma sain tüdrukute 60m jooksus 1koha. Ja tüdrukute olümpia rajas 2 koha. See jooks ajas väga hingeldama.

tere jälle!

suvel käisin Hiiumaal reisimas . käisme Kõpu tuletornis .See oli väga kõrge ja ma kartsin.