Isadepäev on pere püha

Isadepäev on perepüha
Eestis tähistatakse isadepäeva novembris - täpsemalt novembri teisel pühapäeval (sel aastal 9. novembril). Selle päeva tähistamine sai alguse Ameerikas 1910.a. Meile on isadepäev tulnud Soomest. Isadepäeva mõtteks on süvendada isade ja laste vahelisi suhteid. Isadepäeva kombestik meenutab emadepäeva oma - mõlemad on perepühad. Selle päeva tähistamise viisi otsustab iga pere ise. Isadepäeva lilleks on saanud punane ja valge roos.
Vanades ühiskondades võrdsustati abiellumine otsusega lapsi saada. Otsustajaks oli mees ja otsus viitas sellele, et mees on jõudnud tähiseni, et suudab kanda vastutust laste ja pere heaolu ja tuleviku eest.
Laps ema süles elab koos temaga üle rõõme, muresid, õnnestumisi ja ebaõnne. Sugugi vähem ei tunne laps vajadust isa järele. Sõna "emme" järel saab ta kohe selgeks sõna "issi". "Isa arm kestab hauani, ema arm igavesti," ütleb vanarahva tarkus.
Nõukogude riik kiitis riigijuhte ja -mehi, stahhaanovlasi ja nn lööktöölisi, ka sõjamehi. Aga seda, et mehel on perekond - naine ja lapsed, oli harjutud pidama väheoluliseks ja isiklikuks asjaks. Nüüd oleme mures eesti rahva iibe madalseisu pärast ja ega seda suudeta tõsta paugupealt. Vaesust on palju.
Vanarahvas on ütles: "Kus kaks pead padjal on, sinna tuleb kolmas ka!"
Kuigi isadepäeva pühitsemine on meil veel uudne komme, saab ka see tähtpäev omaseks - üheks tähtpäevaks teiste hulgas. Arvan, et sel päeval pole vaja rangelt isadepäeva pühitseda, ka pole vaja kalleid kingitusi, lillesülemeid. Isasid tuleks aga kindlasti meeles pidada. Sel päeval ei maksaks unustada ka meie hoolitsevaid vanaisasid. Taadid olgu aukohal. On nad ju oma pika eluea jooksul lastele ja lastelastele palju head teinud.

Nädala kokkuvõte

See nädal oli väga töine. Tegime väga palju töid isadepäevaks. Käisime neljapäval vinnis trennis. Vinnis mulle väga meeldis. Saime seal hüpata vette. Alguses ma kartsin aga pärast ma enam ei kartnud . Muusika tunnis me pidime ühe väga imeliku mardipäeva laulu pähe õppima. Eesti keele tunnis mulle ka väga meeldis . See nädal oli esimene veerandi nädal.

ONU REMUSE LOOD

TÄNA KÄISIME VAATAMS ONU REMUSE LUGUSID. NED LOOD OLID VAHVAD. KÕIGE NALJAKAM OLI JÄNKUONU(TOOMAS SUUMAN) JA OPOSSUMIONU(INDREK APINIS). JÄNKUONU TEGI HÄSTI PALJU PAHANDUST JA SIIS AJS KÕIK REBASEONU(MARGUS GROSNÕI) KAELA. OPOSSONIONU OLI HÄSTI VÄIKE JA KÜÜRUS.NÄITLEJAID OLI VÄGA PALJU. TEATRI LAVASTAJA OLI JAANIKA JUHANSON . KUNSTNIK OLI MIHKEL EHALA, VALGUSKUNSTNIK OLI PRIIDU ADLAS. KOSTÜÜMIKUNSTNIK OLI LIISA SOOLEPP. MUUSIKA AUTOR OLI TARMO KESKÜLL. DRAMATISEERIJAT TEGI OLI URMAS LENNUK. MÄGRAEMA(HELGI ANNAST) KÜPSETAS KOMME . JÄNJU JA REBASEONU TEGID KOOS MEILE VÄGA NALJA. JÄNKU ONU LAULI KA. (SEE OL VÄGA NALJAKAS). ME SAIME KA ONU REMUSE MEMORI . SEE TEATER OLI VÄGA LÕBUS JA LAHE . MULLE SEE MEELDIS.

Meil on külas politsei

MEIL KÄIS KÜLAS POLITSI!

Meil käisid külas mõned politseid. Ühte politseid ma teatsin , sest see politsei elab meiega ühes ja samas rida elamus. Selle politsei nimi oli Kadi. Politseil oli kaasas politseikoer.Politsei omaniku nimi oli Raul. Me nägime ka politseimootorratas ja politsei suurt bussi. Bussi sees me saime käia ka aga seal oli väga kitsas. Seal olid ka mõned kongid. Politsei koer oli väga lahe . Politsei tegi oma koeraga vägevaid trikke.

Sämi kohta mõndteist

Täna on teisipäev. Täna ei olnud sademeid. Täna hommikul peale 8.00 oli sämis veetemperatuuur seitse kraadi sooja . Õhutemperatuur oli aga kaheksa koma viis. Me nägime ilmajaamas sademete mõõtjat. Vesi oli väga sügav. Me käisime ripsilla juures. Vasakule poole kõndides näed jõe sees ühte tamme. Selline oli meie hommikupoolik. See oli tore hommikupoolik.

Reede

Täna on siis Reede. Viimane koolipäev nädalas. Kahju, et peame kaks päeva kodus olema, aga õpetaja Jaana peab puhkama ka:) Siis saame meie ka puhata(mitte eriti);D;D;D . Täna arvuti- tunnis täiendasin oma plikade blogi (see oli vahva). Siis pranglisin ka. Sain päris hea tulemuse. Mudilaskooris olin täna korrapidaja. Teise klassi Markus tegi päris palju pahandust(ai ai ai ai). Mulle meeldis see päev tõesti väga. Loodan, et teistele . Ja ka tervitusi teistele. Mul on väga vahva õhtupoolik . Hea taega siis:D:D:D:D

HÄRRA HUU SÕIDAB LINNA

SAABUS HOMMIK JA POED AVATI . RAHVAS HAKKAS LIIKUMA JA HÄRRA HUU OLI JÕUDNUD KESKPLATSI. TA VAATAS ENDA ÜMBER. KÕIK LIIKUS SIIA-SINNA. HÄRRA HUUL OLI KÕHT VÄGA TÜHI. TA LIIKUS NATUKE JA OLIGI RANNARESTORANI EES . SEAL OLI VÄGA ISUÄRATAV LÕHN. TA ASTUS SISSE JA KORRAGA "Tere tulemast meie ranna restorani." "TERE, TERE!" HÄRRA HUU EI TUNDNUD ENNAST MUGA VALT AGA SIISKI LAUSUS:"PALUN ÜKS SUUR SNITSEL" JA TA ISTUS LAUDA . TA PIDI OOTAMA POOL TUNDI KUI TA ETTE TOODI ÜKS SUUR SUUR ISUÄRATAV SNITSEL. "head isu." "AITÄH." JA TA HAKKAS SÖÖMA. KUI TA ISU TÄIS SAI SIIS TA LÄKS VÄLJA . LÕPUKS TA LEIDIS OMA AUTO ÜLES. TALLE MEENUS KA SEE KUS TA ELAS. TA LÄKS ROOLI JA HAKKAS KODU POOLE SÕITMA. SELLEST PÄEVAST SAATI EI KÄINUD TA ÜHTKI KORDA ENAM LINNAS. ERITI VEEL ÜKSI.