Tuesday, May 31, 2011

Läti looduspark

Eile käisime me Lätis looduspargis. Seal olid loomad omas keskkonnas ainult, et neil olid aiad ümber ehitatud. Saime matkarajal matkata ja nägime erinevaid loomi. Me nägime hunti, karu, öökulle ja kakke, karu, kährikut, metssiga ja ilvest. Me ei näinud, kuid looduspargis pidi olem ka siil, põder ja hirv. Matkarada oli pikk, mille teepeale jäi üks torn, kuhu sai ronida. Oli kaks rada - üks pikem, teine lühem. Üle poole grupi läksid väiksemat rada, aga Rebeca, Carol ja Markus eksisid ära ning läksid pikemale ringile. Minule meeldis seal väga ja sooviksin sinna veel minna.

Sunday, April 3, 2011

Isaac Asimov

Isaac Asimov on sündinud 2. jaanuaril 1920 Venemaal ja suri 6. aprill 1992 New Yorgis. Ta suri AIDSI, mille sai vereülekandega. Ta oli juudi päritoluga. Isaac oli Ameerika ulmekirjanik ja biokeemik. Isaac Asimov on öelnud :"Vägivald on rumaluse viimane võimalus" ja "Need, kes arvavad end targad olevat, on tarkadele tüütuseks".
Tema osad teosed eesti keeles:
  • "Kadunud robot"
  • "Vaade kõrgelt"
  • "Igaviku lõpp"
  • "Autobiograafia"
  • "Seal, kus lõpeb Maa"
  • "Asum"
  • "Asum ja Impeerium"
  • "Huumori lõpp"

Thursday, March 17, 2011

Aasta lind 2011

Eesti Ornitoloogiaühing valis 2011. aasta linnuks suitsupääsukese. Valiku põhjuseks on rahvuslinnu arvukuse jätkuv langus viimase kümnendi jooksul.
Suitsupääsuke on rändlind. Suitsupääsukesel on pikk harkis saba. Iseloomulikuks tunnuseks on roostepunane laup ja kurgualune. Suitsupääsukest võib segi ajada roostepääsukesega. Viimasel on küll silmatorkav valge päranipuala, samuti on nende häälitsemine erinev. Suitsupääsuke on kõige laialdasema levialaga pääsulane. Ta on levinud haudelind Euroopas, Aasias, Põhja-Aafrikas, Põhja-Ameerikas. Enne sügisrännakut koonduvad nad suurtesse parvedesse,veetes aja veekogude roostikes, soode jt piirkondades, kus leidub palju suuri lendavaid putukaid. Eestist alustavad enamasti lahkumist augustist, viimased oktoobris; enamik lendavad Aafrikasse, vähemik talvitub Lõuna-Hispaania ja Lõuna-Portugali aladel.

Selle veerandi juturaamat



Mina jäin see veerand juturaamatu lugemisega hiljaks, sest ma ei teandnud, et vaheajal peab juba lugema. Õnneks ma jõudsin teistele järgi. Mulle meeldisid kõik raamatud väga, kuna need olid huvitavad. Kõigeaeglasemalt läks "Jutte loomadest" raamat kuigi see meeldis mulle ka. Alguses tundus mulle "Kadri" raske, aga kui ma sain pärast poole sellest aru, mida taheti öekda läks lugemine kergelt.
Pealkirjade järgi arvan, et järgmise veerandi lugemised ei ole nii huvitavad kui see veerandi omad.

Thursday, February 10, 2011

Muld

Muld on üks tähtsaimaid maavarasid. Seda on väga vähe ja seda tuleb hoida. Vanad eestlased austasid mulda isegi nii palju, et suudlesid seda. Muld koosneb elus ja eluta ainetest. Eluta on kõik kivimid, savi ja liiv, mis on mulda sattunud. Elus ained on loomade ja taimedelagunenud osad. Mulla tumeda värvi annab huumus. Huumus tekib organismi lagunemisel. Sõna huumus on tulnud ladina keelest, mis tähendab mulda. Taimed kasvavad ainult mullas, aga kui taimi ei ole siis me ei saa hapnikku. Järelikult ilma mullata me ei saaks elada.

Saturday, February 5, 2011

Mr. Bean

Ühe maja ees olid mees ja tädi. See mees tahtis sellele tädile lilled anda, aga Mr. Bean tuli lapsena maja ette ja vedas enda taga ühte käru, kus sees istus kass ühe silmaga. Mr. Beani maja tädi tuli ja võttis kassi enda kätte. Mr.Bean seletas, et see kass on tige ja ta küünistab, aga tädi võttis kassil kraest kinni. Kass üritas teda küünistada, aga ta ei suutnud seda teha, ning ta leppis selle tädiga ja tädi sai endale kassi. Ta läks kassiga tuppa ja mees jooksis talle järgi aga ta ei jõudnudki naisele järgi. Ta viskas lilled ära ja läks autosse. Mr.Bean sidus selle käru mehe auto taha ja kui see mees hakkas sõitma siis Mr Bean sai auto taga sõita. Seda kõike tuletas Mr. Bean suurena endale meelde .

Wednesday, February 2, 2011

SÜNONÜÜMID: kerge taskuga -kadakad -jõngermann - kappama -kotka südamega -aabitsa jüts -lahmima-pole nali -moka järgi-vananaistejutt -kabe - šikk.
ANTONÜÜMID: kortsus -, kitsi -, lõdva -, kauge -, hapu -, rahulik -, laisk -, rõõmutu -, kartlik


Elas kord kitsi ja kortsus näoga vanamemm, kellel oli aabitsa jütsist jõngermann, kes kappas koguaeg. See jõngermann oli kotka südamega. See pere oli kerege tasjuga. Kuna nad olid kerge taskuga pidid nad elama lõdva kadaka all. Jõngermannile meeldis väga lahmida aga see pole nali. Vanaema pidi alati poisile moka järgi olema. Vanaema armastas rääkida vananaistejutte. Ükskord nägi vanaema ühte kabetat ja šikki plikat ja tahtis, et too läheks tema jõngermannile emaks. See plika oli üsna rõõmutu ja kartlik , aga ta siikski läks vanamemmega kaasa. Aga see oli vale otsus, kuna jõngermann oli laisk ja plika pidi kõik tema eest tegema. Vanaema oli rahulik ja rõõmus, et ta ei pea enam selle jõngermanni eest hoolitsema.

Sunday, January 30, 2011

"Kadri"

Mina loen raamatut nimega "Kadri". Seal räägib ühest tüdrukust, kes elab oma vanaemaga keldrikorteris. Ta pole veel öelnud, mis aga midagi juhtus ta jalaga ja ta on haiglas. Haiglas on tal igav ja ta hakkas kirjutama päevikut.

Rohkem ma pole jõudnud lugeda.

Wednesday, January 19, 2011

Kolmapäev

Palu vabandust ma unustasin eile kirjutada!!!:)

Teispäev (18.01) möödus meil toredasti. Meil oli kolmas ja neljastund üks loeng. Seal räägiti projektist "Päästa ennast ja aita teisi" vms. Me peame osades loengutes käima, tegema testid ja siis 10 last saavad minna suvel ühte laagrisse. Teised tunnid olid ka väga toredad.

Kodusedtööd: Matemaatikast tv. ül. 112, tee töölehelt niipalju kui oskad.
Inglise keelest Tv. h. 4

Thursday, December 16, 2010

Lumesaaniga sõit

Eile õhtul oli meie klassil jõulupidu. Me käisime Caroli juures seda pidamas. Caroli isal on lumesaan ja ta sõitutas meid sellega. Mina käisin koos Caroliga. Caroli isa sõitis väga kiiresti. Vahepeal me ei saanud hästi hingatagi. Me nägime neli kitse ja neli rebast. Alguses kohe, kui me hakkasime sõitna nägime kolme kitse. Pärast Caroli maja juures nägime kaugel ühte täppi ja me sõitsime siis sinna ja seal oligi neljas kits. Ühe saarekese peal olid rebased. Nad olid kõik koos. Kui me nägime ühte rebast hakkasime me teda tagaajama. Siis nägime me veel kahte rebast. Kui me hakkasime tagasi tulema jooksis heinarullide vahel ka üks rebane. Kui me hakkasime pidurdama tuli mul kapuuts ka ära. Mulle meeldis väga selle saaniga sõita.

Sunday, December 12, 2010

Pöörane autode möll

Kõik algas neljapäeva päevaajal, kui hakkas tugev tuul. Lund sadas ka ja tekkis tuisk. Autodega oli väga halb sõita, sest midagi ei näinud. Paljud autod sõitsid kraavi ja paljud jäid lihtsalt kinni. Pealtvaadata oli hirmus. Nii juhtus ka Padaorus, kus kaks rekat jäid teele kinni ja nad ei saanud omal jõul sealt välja. Nende taha hakkas kogunema autosid. Üks naine, kes pidi ka seal rivis seisma helistas päästeametisse ja ütles, et siin on kolmkümend autot, kes ei saa edasi liikuda. Päästeametist vastati, et see on väike asi. Paar tundi hiljem helistas see naine jälle päästeametisse, ja ütles, et siin on juba sadu autosid. Seejärel hakati alles liigutama. Sinna jõudsid mitu politseiautot, lumesahka, päästeautot ja muid selliseid masinaid. Inimesi hakkati ükshaaval evakueerima Viru-Nigula spordihoonesse, kus anti neile sooja suppi ja teed. Inimestele, kes vajasid arstiabi said seda. Paljud autod pidid olema Padaorus öö läbi. Neile viidi ka tekk, sooja suppi ja teed, et neil oleks soe. Lõpuks oli see autoderivi umbes 15 kilomeetrit pikk. Politsei autod seisid Sämi ristis ja lasid mööda ainult need autod, kes tahtsid sõita Kiviõli poole, kuna need, kes tahtsid sõita Padaorgu oleksid ka jäänud kinni. Mina õnneks ei olnud Padaorus, kuid mina ja mu isa pidime linnast ära tooma ema. See oli meie perele üks raskemaid sõite elus. Siis pidime me minema õnnitlema vanaema. Selle ajaga oli torm Monika muutunud veel tugevamaks ja maha oli sadanud väga palju lund. Kui me hakkasime koju sõitma, siis me sõitsime kohe alguses lumme kinni, kuna me ei näinud teed. Nii läkski ema välja autot lükkama. Lükkamine ei aidanud ja isa läks kaevama. Lõpuks saime me liikuma. Me sõitsime väga aeglaselt. Kui me jõudsime Uhtna, alevikmärgini siis me mõtlesime,et me peaks varsti keerama, kuid me ei näinud teed ja nii me läksimegi otse pargivahele. Mõisa juures seisis üks auto kinni ja ta ei saanud edasi sõita. Minu isa läks teda aitama. Ta ei saanud ikkagi edasi liikuda ja ta lasi meid mööda. Meie saime ilusti edasi ja see auto sai ka siis meie jälgedes edasi. Me jõudsime ainult postkastideni ja sinna me auto jätsimegi. See mees, kes enne meid mõisa ees kinni oli jõudis lasteaiani ja jättis siis sinna oma auto. Oma auto saime me koju alles järgmisel päeval pärast rasket kaevamistööd. See oli hirmus, kuid huvitav kogemus tervele perele.

Wednesday, November 10, 2010

Oravakese jõuluseiklus

Täna (10,11) külastasime Rakvere teatrit, sest seal lavastati "Oravakese jõuluseiklus"-t. Seda etendust esitasid Viljandi teater Reki. Selles näidendis oli juttu kahest oravast Ollist ja Ollest. Peale nende oli seal veel üks hiireke, lind Liisa, jõuluvana ja poiss Ats. Algul olid oravad rõõmsad, sest nad said talvevarud korjatud aga pärast seda olid nad kurvad, kuna poiss Ats varastas neilt just varutud pähklid ära. Neil oraval oli sellepärast kõhud tükkaega tühjad. Nende sõber hiireke, aga oli väga abivalmis, ning aitas kõiki metsaelanikke kellel oli vaja abi. Nõnda andis hiireke neile pähklikohvi, aga sellest ei piisanud oravakestele. Oravakesed küsisid abi ka lind Liisalt, kes ainult kõndis uhkelt ja müüs oma uut kotti. Ta ütles algul, et ta sai selle Indiast, siis Austraaliast, Ameerikast ja lõpuks oli ta selle hoopis Venemaalt saanud- ta ei aidanud oravakesi. Lõpuks tuli jõuluvana oravakestele külla ja andis neile mõlemale mitu pihutäit pähkleid ja tammetõrusid.
Mulle meeldis hiirekese lahkus. Tore oli vaadata ka oravakesi, kuna nad näitlesid hästi välja oma kurbust. Mulle ei meeldinud lind Liisa, kuna ta oli nii ülbe. Kõik näitlejad rääkisid selgelt, ka siis, kui nad pidid kiirelt rääkima.
Me läksime teatrisse kolmanda tunni ajal. Peale teist tundi me läksime sööma. Söögiks saime me ainult magustoitu, aga siis kui me tulime teatrist ära, siis saime me söölastoitu.
Teatrist rääkides käis peale meie klassi seal veel esimene, teine, kolmas ja neljas klass. Teatris nägin sugulasi ka.
Mulle meeldis väga teatris käia.
Nägemiseni!

Sunday, October 31, 2010

Koolivaheaeg

Mis te arvutis tegite?- Ma käisin ainult postkastis ja ekoolis. Ma ei jõudnud arvuti minna.

Kas te puhkasite end välja?- Jah, sest ma jaksan hommikul vara ärgata aga oleks võinud vaheaeg kauem olla.

Kas/mida te meisterdasite?- Mina meisterdasin kundas karu ja tibu. Kodus tegin sugulasega muffineid.

Thursday, October 21, 2010

Kõik algas sellest hetkest kui kolm tüdrukut hobusega ja kuus poissi autodega nende järel koolimaja ette saabusid. Aktus läbi ja algaski uus õppeaasta.
Sel aastal tuli meie kooli ka kaks uut õpetajat- inglise keele õpetaja Ene Read ja geograafia õpetaja Jaanika Lauri. Mõlemad õpetajad on väga lahked ja sõbralikud. Alanud õppeaasta ei ole enam nii lihtne kui varem. Tuli juurde uus õppeaine- ajalugu. Peab rohkem õppima, kuid arvan, et sain sellega hakkama. Esimesel veerandil on toimunud päris palju põnevat. Kui tavaliselt on lastevanemate koosolek, siis seekord oli meil laste ja vanemate koosolek. Mulle meeldis koosviibimine psühholoog Pille Murrikuga. Rääkisime temaga laste ja vanemate vahelisest suhtlemisest. Soome-Ugri päeva puhul käisid meil külalised. Mulle meeldis nende laulmine. Nad kinkisid meie koolile oma ajalehe, pildid, raamatu ja CD. Toimus huvitav projekt "Tagasi kooli". See on selline päev, kus tunde andsid Uhtna Põhikooli endised õpilased. Meile andsid tunde Heiki, kes ongi ametilt õpetaja, Mari Josua- arst, Andra Reinomägi- sotsioloog ja kõige oodatum oli Gerli Padar. Päeva lõpus tuli külalistel ülesandeid lahendada. Meie klass esines neile "Ahastama paneva asjaga".
Selle veerandi lõpetame Kundas "Väikesel lavafestivalil". Kogu veerand oli väga lahe ja ootan seda tervelt õppeaastalt.

Tuesday, October 19, 2010

Luuletused

Kool
Koolimaja meil on suur,
käis seal just üks vägev tuur.
Sõbrad käisid külas meil,
vastutasuks meie neil.
Reelika
Reelika on väga tore,
õppimises väga nobe.
Hätta ta ei jäta meid,
uskuge ka mitte teid.

Thursday, September 23, 2010

Tere sügis!

Täna kell 06.09 algas sügis. Terve see nädala oleme me kooliga pidanud sügise sünnipäeva. Me tegime koolis näituse. Iga päev tõime me kooli midagi. Esmaspäeval mind ei olnud koolis, aga teised tõid keediseid. Teisipäeval tõime aed, juur või puuvilju. Mina tõin kurki ja tomateid. Kolmapäeval tõid osad seeni. Mina ei toonud, kuna mina, ega ka minu pere liige ei käinud sel päeval seenel. Täna ehk neljapäeval algaski sügis. Täna tegi iga klass vahetundidel näidendit sügistest tegemistest. Esimene klass tegi talveks puid. Teine ja kolmas klass lugesid luuletust. Neljas klass käis seenel. Meie noppisime kartuleid. Kuues ja seitsmes klass korjasid lehti. Kaheksas klass tegi vihmasadu ja üheksas klass oli koolitunnis, sest sügis on kooli algus kuu.
Pärast viiendat tundi sõime kurke ja moose, mis toodi esmaspäeval. Täna oli väga lahe päev.

Thursday, September 2, 2010

Esimene ja teine september

Esimene september
Uhtna Põhikoolis oli esimese septembri ava aktus. Meie kooli tuli kaks uut õpetajat. Ene Read, kes annab ingliskeelt ja Janika Lauri, kes annab maateadust. Esimesse klassi tuli kolm tüdrukut ja kuus poissi. tüdrukute nimed on Sirli, Sirle ja Sille. Poiste nimed on Taavi, Fred Mattias, Martin, Kevin ja Dan Hartis.
Teine september
Esimene õppepäev oli väga kerge. Ainult väga vähe jäi hommseks õppida. Mulle väga meeldis inglise keele tunndi õpetaja Readiga teha, sest ta on väga sõbralik. Eestikeele tunnis me tegime kõik paberid korda. Matemaatikas joonistasime ja kirjutasime ühele paberile mida me peame tegema, et meil läheks koolis hästi. Kunsti annab meile õpetaja Riina orgus. Kuntstis me joonistasime midagi meie suvest. Meil on veel kehalinekasvatus ka mida annab Jüri Kruus. Kui homme ilus ilm on (see tähendab, kui vihma ei saja) on meil spordipäev.

Monday, May 31, 2010

Juustutehas

Me käisime juustutehases. Saime näha filmi, kuidas juustu tehakse. pärast filmi vaatamist näitas üks mees meile kuidas teha käsitsi juustu. Pärast seda me läksime ühte muuseumisse. Süüa saime seal kõrval majas. see toit ei olnud kõige parema maitsega. Pärast sööki me pidime ootama bussi tükk aega. See päev oli väga väga palav ja me ostsime mitu korda jäätist. Enne bussi tulekut me tegime murupeal hundirattaid ja selliseid asju. Lõppus tuli buss ka.

Tuesday, May 25, 2010

Pühapäev

Pühapäeval me läksime Yorki rauteemuuseumisse. Seal oli hästi vanasi ja uusi ronge. Seal oli ka õu, kus me sõitsime karusselliga. Kell 13.00 me läksime restorani, mis asus seal muuseumis. Seal sai süüa ise validaja tõsta. Ken ütles, et meil on kella 16.00 vabaaeg shoppamiseks. Hakkasime tagasi hotelli juurde sõitma. Umbes 1 tunni ja 30 minutit sõitsime tagasi. Pärast seda me olime hotellis kuni me läksime magama.