Tuesday, May 31, 2011
Läti looduspark
Eile käisime me Lätis looduspargis. Seal olid loomad omas keskkonnas ainult, et neil olid aiad ümber ehitatud. Saime matkarajal matkata ja nägime erinevaid loomi. Me nägime hunti, karu, öökulle ja kakke, karu, kährikut, metssiga ja ilvest. Me ei näinud, kuid looduspargis pidi olem ka siil, põder ja hirv. Matkarada oli pikk, mille teepeale jäi üks torn, kuhu sai ronida. Oli kaks rada - üks pikem, teine lühem. Üle poole grupi läksid väiksemat rada, aga Rebeca, Carol ja Markus eksisid ära ning läksid pikemale ringile. Minule meeldis seal väga ja sooviksin sinna veel minna.
Sunday, April 3, 2011
Isaac Asimov
Isaac Asimov on sündinud 2. jaanuaril 1920 Venemaal ja suri 6. aprill 1992 New Yorgis. Ta suri AIDSI, mille sai vereülekandega. Ta oli juudi päritoluga. Isaac oli Ameerika ulmekirjanik ja biokeemik. Isaac Asimov on öelnud :"Vägivald on rumaluse viimane võimalus" ja "Need, kes arvavad end targad olevat, on tarkadele tüütuseks".
Tema osad teosed eesti keeles:
Tema osad teosed eesti keeles:
- "Kadunud robot"
- "Vaade kõrgelt"
- "Igaviku lõpp"
- "Autobiograafia"
- "Seal, kus lõpeb Maa"
- "Asum"
- "Asum ja Impeerium"
- "Huumori lõpp"
Thursday, March 17, 2011
Aasta lind 2011
Eesti Ornitoloogiaühing valis 2011. aasta linnuks suitsupääsukese. Valiku põhjuseks on rahvuslinnu arvukuse jätkuv langus viimase kümnendi jooksul.
Suitsupääsuke on rändlind. Suitsupääsukesel on pikk harkis saba. Iseloomulikuks tunnuseks on roostepunane laup ja kurgualune. Suitsupääsukest võib segi ajada roostepääsukesega. Viimasel on küll silmatorkav valge päranipuala, samuti on nende häälitsemine erinev. Suitsupääsuke on kõige laialdasema levialaga pääsulane. Ta on levinud haudelind Euroopas, Aasias, Põhja-Aafrikas, Põhja-Ameerikas. Enne sügisrännakut koonduvad nad suurtesse parvedesse,veetes aja veekogude roostikes, soode jt piirkondades, kus leidub palju suuri lendavaid putukaid. Eestist alustavad enamasti lahkumist augustist, viimased oktoobris; enamik lendavad Aafrikasse, vähemik talvitub Lõuna-Hispaania ja Lõuna-Portugali aladel.
Suitsupääsuke on rändlind. Suitsupääsukesel on pikk harkis saba. Iseloomulikuks tunnuseks on roostepunane laup ja kurgualune. Suitsupääsukest võib segi ajada roostepääsukesega. Viimasel on küll silmatorkav valge päranipuala, samuti on nende häälitsemine erinev. Suitsupääsuke on kõige laialdasema levialaga pääsulane. Ta on levinud haudelind Euroopas, Aasias, Põhja-Aafrikas, Põhja-Ameerikas. Enne sügisrännakut koonduvad nad suurtesse parvedesse,veetes aja veekogude roostikes, soode jt piirkondades, kus leidub palju suuri lendavaid putukaid. Eestist alustavad enamasti lahkumist augustist, viimased oktoobris; enamik lendavad Aafrikasse, vähemik talvitub Lõuna-Hispaania ja Lõuna-Portugali aladel.
Selle veerandi juturaamat
Mina jäin see veerand juturaamatu lugemisega hiljaks, sest ma ei teandnud, et vaheajal peab juba lugema. Õnneks ma jõudsin teistele järgi. Mulle meeldisid kõik raamatud väga, kuna need olid huvitavad. Kõigeaeglasemalt läks "Jutte loomadest" raamat kuigi see meeldis mulle ka. Alguses tundus mulle "Kadri" raske, aga kui ma sain pärast poole sellest aru, mida taheti öekda läks lugemine kergelt.
Pealkirjade järgi arvan, et järgmise veerandi lugemised ei ole nii huvitavad kui see veerandi omad.
Thursday, February 10, 2011
Muld
Muld on üks tähtsaimaid maavarasid. Seda on väga vähe ja seda tuleb hoida. Vanad eestlased austasid mulda isegi nii palju, et suudlesid seda. Muld koosneb elus ja eluta ainetest. Eluta on kõik kivimid, savi ja liiv, mis on mulda sattunud. Elus ained on loomade ja taimedelagunenud osad. Mulla tumeda värvi annab huumus. Huumus tekib organismi lagunemisel. Sõna huumus on tulnud ladina keelest, mis tähendab mulda. Taimed kasvavad ainult mullas, aga kui taimi ei ole siis me ei saa hapnikku. Järelikult ilma mullata me ei saaks elada.
Saturday, February 5, 2011
Mr. Bean
Ühe maja ees olid mees ja tädi. See mees tahtis sellele tädile lilled anda, aga Mr. Bean tuli lapsena maja ette ja vedas enda taga ühte käru, kus sees istus kass ühe silmaga. Mr. Beani maja tädi tuli ja võttis kassi enda kätte. Mr.Bean seletas, et see kass on tige ja ta küünistab, aga tädi võttis kassil kraest kinni. Kass üritas teda küünistada, aga ta ei suutnud seda teha, ning ta leppis selle tädiga ja tädi sai endale kassi. Ta läks kassiga tuppa ja mees jooksis talle järgi aga ta ei jõudnudki naisele järgi. Ta viskas lilled ära ja läks autosse. Mr.Bean sidus selle käru mehe auto taha ja kui see mees hakkas sõitma siis Mr Bean sai auto taga sõita. Seda kõike tuletas Mr. Bean suurena endale meelde .
Wednesday, February 2, 2011
SÜNONÜÜMID: kerge taskuga -kadakad -jõngermann - kappama -kotka südamega -aabitsa jüts -lahmima-pole nali -moka järgi-vananaistejutt -kabe - šikk.
ANTONÜÜMID: kortsus -, kitsi -, lõdva -, kauge -, hapu -, rahulik -, laisk -, rõõmutu -, kartlik
Elas kord kitsi ja kortsus näoga vanamemm, kellel oli aabitsa jütsist jõngermann, kes kappas koguaeg. See jõngermann oli kotka südamega. See pere oli kerege tasjuga. Kuna nad olid kerge taskuga pidid nad elama lõdva kadaka all. Jõngermannile meeldis väga lahmida aga see pole nali. Vanaema pidi alati poisile moka järgi olema. Vanaema armastas rääkida vananaistejutte. Ükskord nägi vanaema ühte kabetat ja šikki plikat ja tahtis, et too läheks tema jõngermannile emaks. See plika oli üsna rõõmutu ja kartlik , aga ta siikski läks vanamemmega kaasa. Aga see oli vale otsus, kuna jõngermann oli laisk ja plika pidi kõik tema eest tegema. Vanaema oli rahulik ja rõõmus, et ta ei pea enam selle jõngermanni eest hoolitsema.
ANTONÜÜMID: kortsus -, kitsi -, lõdva -, kauge -, hapu -, rahulik -, laisk -, rõõmutu -, kartlik
Elas kord kitsi ja kortsus näoga vanamemm, kellel oli aabitsa jütsist jõngermann, kes kappas koguaeg. See jõngermann oli kotka südamega. See pere oli kerege tasjuga. Kuna nad olid kerge taskuga pidid nad elama lõdva kadaka all. Jõngermannile meeldis väga lahmida aga see pole nali. Vanaema pidi alati poisile moka järgi olema. Vanaema armastas rääkida vananaistejutte. Ükskord nägi vanaema ühte kabetat ja šikki plikat ja tahtis, et too läheks tema jõngermannile emaks. See plika oli üsna rõõmutu ja kartlik , aga ta siikski läks vanamemmega kaasa. Aga see oli vale otsus, kuna jõngermann oli laisk ja plika pidi kõik tema eest tegema. Vanaema oli rahulik ja rõõmus, et ta ei pea enam selle jõngermanni eest hoolitsema.
Subscribe to:
Posts (Atom)